Miks ma siin olen ?

Alex jõudis päevinäinud mõisa juurde. See nägi välja nagu kukuks see kohe kokku, kuid poiss tahtis siiski sinna sisse minna. Mõned aknad oli katki ning ust polnud ollagi. Fox sisenes mõisa ja vaatas seal veidi ringi. Seest oli see poole korralikum, kui väljast tundus. Poiss seadis sammud teisele korrusele ning läks ühele rõdule, kust oli kena vaade mõisa tagahoovi.

OT: Kaylee

Kaylee oli kuulnud siinsest mõisast igasuguseid lugusid ja tahtis selle ka oma silmaga üle vaadata. Neidis astus ettevaatlikult edasi liikudes läbi koha, kus kunagi oli ilmselt asetsenud ka uks. Nüüd oli seal vaid üks suhteliselt lagunenud auguke. Kay liikus mööda esimest korrust edasi kuni jõudis järjekordse ukseauguni. Tüdruk kiikas sealt sisse ning talle jäi silma eemal saalinurgas asetsev suur maalingutega kamin. Sellele ligemale minnes ei pannud tüdruk tähelegi pikka puuplanku, mille otsa ta koperdas ning vaikse karjatuse kuuldavale tuues käpuli kukkus. Vasakut põlve hõõrudes ja vaikselt valust oiates tõusis Kay lõpuks püsti. Heledad teksad, mis tüdrukul jalas olid, olid nüüd kergelt määrdunud ja vasaku põlve kohalt kergelt katki. Põlvest jooksis kergelt ka verd. Neiu pomises enda ette mõne koleda sõna ning liikus siis kamina juurde, mille äärele ta ennast istuma sättis.

Jacob, kuuldes karjatust, mõtles veidi, kas tegemist oli vaid mõne luulu, kummituse või tegeliku inimesega. Poiss liikus trepi poole ning nuhutas hundi kombel veidi õhku. Ta tundis kerget inimese ning vere lõhna. Viimane ehmatas Alex'i veidi ära ning ta tormas trepist alla ning püüdis leida kohta, kust karjatus tuli. "Kas siin on keegi ?" hüüdis Fox kõva häälega.

Kaylee võpatas, kuuldes kedagi hüüdmas, kuid ta ei mallanud vastata. Tüdruk tõmbas oma pusa varukaga üle katkise koha põlvel, mis selle tagajärjel mõnusalt kipitama hakkas. "Pagan!" sisistas tüdruk läbi kokkusurutud hammaste. Ta tõusis kohalt, kuhu ta ennist just istunud oli ning liikus sinnapoole, kus enda arust mäletas treppi nägevat, mis teisele korrusele ilmselt viima pidi.

Jacob kuulis samme ning kiirustas sinnapoole. Tema õnnetuseks jooksis ta aga selle sama inimolendiga kokku, kuid püüdis neiu enne kinni, kui ta maha oleks kukkunud. "Oh, vabandust. Ma ei pannud tähele," sõnas Fox ning naeratas sõbralikult neiule.

Kokkupõrge tuli Kaylee'le väga ootamatult ja ta toibus sellest tükk aega. Lõpuks sai ta aga uuesti omale jalad alla ning vaatas isikut, kellega ta kokku oli põrganud. Nähes seda naeratavat nägu kadus kogu vimm ja viha, mis tüdrukusse tekkinud oli kukkumise ja ka kokkupõrke tagajärjel, täielikult. "Ei ole hullu, ise olen kobakäpp," vastas ta ning pöördus juba minekule, see teine korrus vajas ju endiselt üle vaatamist .

Alex järgnes tüdrukule. "Ma ei taha küll pealetükkiv olla, aga ehk sa ei pahanda, kui ma sinuga kaasa tulen ? Ma olen siin alles esimest korda," sõnas Fox ning lisas koheselt: "aa ja, minu nimi on muidu Alex Jacob."

Kaylee liikus trepist üles. "Tule tule. Meeldiv tutvuda, Kaylee olen," tutvustas ta tagasi vaatamata ka ennast. Uudishimu oli suur, kuigi tüdruk teadis, et ilmselt seal mõisas nagunii midagi huvitavat ei ole. "Ja muide, ma olen ka siin esimest korda," lisas ta veidi aja pärast kergelt muiates.

"Ühtekad seljuhul," sõnas poiss ja muigas samuti. "Aga em.. noh.. ma tahtsin seda ka küsida, et ma ennem tundsin justkui vere lõhna, et noh, kas sul juhtus midagi ?" küsis Fox ning järgnes igal sammul tüdrukule.

Kaylee näole ilmus naeratus. "Nagu ma juba enne mainisin, kobakäpp olen. Kukkusin põlve lõhki enne," vastas Kay ja osutas oma katkistele pükstele ja lõhkisele põlvele, kust veel kergelt verd immitses, kuid see ei takistanud tüdruku kõndimist. Ainult valutas veel natuke.

"Plaastrit ?" pakkus Fox ning tõmbas oma pükste taskust ühe välja. "See on mul tavaliselt igaksjuhuks kaasas kuna ma olen ennast viimasel ajal päris palju vigastanud," lisas poiss selgituseks, miks tal plaastrike taskus on ning sirutas siis oma käe tüdruku poole, plaaster sõrmede vahel.

Kylee võttis naeratades plaastri vastu "Sa oled tõeline elupäästja," muigas ta ennast vastu seina toetades, et plaaster põlvele katkisele kohale panna. See tehtud hakkas tüdruk aeglaste sammudega edasi liikuma. Enam ei soovinud ta kusagile komistada ja sellepärast liikus ta väga ettevaatlikult.

"Ah, mis sa nüüd," ütles Jake kerge muigega ning järgnes tüdrukule. Vahepeal kääksus põrand vägagi ohtlikult, kuid õnneks midagi ei juhtunud. "Ma loodan, et sa rotte ei karda, aga seal on üks surnud," sõnas Jacob äkitselt ja näitas käega neist veidi eemal lebavale rotile.

Kaylee võis ju olla linnatüdruk, kuid väga suure osa oma elust oli ta siiski veetnud maakohas vanaema juures. Tüdruk ei kartnud rotte, hiiri ja muud seesuust, kuid need tekitasid temas lihtsalt vastikust. Kunagi ei või ju teada, mis haiguseid need elukad endaga kanda võisid. Kay vaatas suunda kuhu poiss oli näidanudja krimpsutas vastikusest nina. "Rõve," Veidi aja pärast hüppas rott aga püsti ja sibas otsa Kay suunas. Vot see pani küll tüdruku kiljatama ning ta haaras poisi käsivarrest tugevalt kinni. "See pidi surnud ju olema!" hüüatas ta läbi kokkusurutud hammaste.

"Vampiirist rott," naeris Jake ning pani rotile ühe paraja tou, et see lendas suures kaares minema ning sibas kuskile seina sisse. "Ega nad on rõvedad küll, selles on sul õigus," lausus poiss ning muigas veel veidi juhtunu üle.

Kaylee lasi koheselt Alex'i käest lahti kui oli avastanud, et ta sealt kinni haaranud oli. Tüdruk punastas kergelt ja pööras poisile selja, et too ei märkaks kui punaseks Kay nägu tõmbunud oli. "Niisiis, et jamh... Mis kolad siin üldse?" üritas Kaylee rahuliku häälega küsida.

Jake taipas Kaylee reaktsiooni ja muigas sõbralikult. "Eh, ega ma ise ka täpselt ei tea, miks ma siin üldse olen. Lihtsalt tekkis tuju siia tulla ja ma ei osanudki arvata, et ma mõne kena neiu siit eest leian, " lausus Fox naeratades. "Ja sina ?"

Kaylee muigas taaskord Alex'i öeldu peale. Keegi polnud talle varem öelnud, et ta kena neiu on ja see tuli suhteliselt ootamatult. Samas oli seda ka hea kuulda, eriti veel mõne kuti suust. "Suht sama. Kuna ma alles saabusin siia, siis mõtlesin, et tšekkan tolle piirkonna üle ja siis märkasin seda mõisa." vastas Kaylee, kes vahepeal ennast teise korruse akna auku istuma oli sättinud. Loomulikult puudus sealt klaas, kuiud tüdruk ei kartnud seda ,et ta sealt alla võiks kukkuda. Miks ta peakski?

"Sama siin," lausus Jake sõbralikult ja istus tüdruku kõrvale. "Millega sa muidu vabal ajal tegeled ?" esitas ta tüdrukule siis ühe küsimuse.

"Hm, hea küsimus," lausus Kay ning tegi mõtliku näo pähe. "Noo, põhimõtteliselt mulle meeldib kitarri mängida ja siis.. ee.. rulaga meeldib ka sõita," seda lausudes läksid tüdruku silmad särama, kuid siis meenus talle, et oli oma rula koju, New Yorki unustanud ja selle kätte saamisega oleks raskusi kuna isaga polnud hetkel just kõige soojemad suhted. Kuna Kaylee oli suhteliselt lühike, ei ulatunud ta jalad maha, nii ta siis neid seal aknal istudes kõlgutaski. Tüdruku silmad ekslesid mööda tuba ringi, sest tüdruk ei teadnud kuhu vaadata.

"Päriselt ? Lahe ju. Mulle meeldib ka kitarri mängida ja rulaga sõita," lausus poiss ja naeratas. Talle olid need juba väiksest peale tohutult meeldinud. "Tahaksid mõnikord kuskil sõita, kui siinkandis ka mõnda korraliku teed eksisteerib ?"

"See oleks lahe, aga... heh, mu rula jäi koju ja ma ei saa seda sealt kuidagi kätte kahjuks," vastas Kay ning viis pilgu enda ette põrandale. Muidugi oli pakkumine ahvatlev ja tüdruk oleks selle hea meelega vastu võtnud. Kurat see rula ainult seal New Yorgis pidi olema.

"Mul on 2 tükki, ma võin ühe sulle laenata, kui soovid," lausus Alex, vaatas tüdruku poole ning naeratas. "Ega ma ise ju kahega sõitma ei lähe."

Kaylee nägu lõi särama, kui poiss talle enda rula pakkus. Rulaga sõitmine oli miski, millega tüdruk tegeles igal vabal hetkel. "Sa tõesti teeksid seda?" küsis Kay kulme kergitades ja üllatunult Fox'i poole vaadates. Kay polnud just tihti kohanud kutte, kes oleks nõus oma kallist rulakest mõne tüdruku kätte usaldama.

"Miks ka mitte," lausus Fox kerge, kuid sõbraliku naeruga. "Muidu seisabki korterinurgas mul ja jääb kasutamata." Alex oli oma sünnipäevaks saanud nii sõprade kui ka onu poolt uue rula, mistõttu tal neid kaks tükki oligi.