Katuseeeeel

Sara oli tulnud katusele ja istus nüüd pingile. Ta silmitses kõike enda ümber ja muigas vaikselt.

Isabelle otsustas niisama katusele ronida ja seal veidikene aega veeta. Nii pea aga kui ta katusele jõudis, tüdruk kahetses seda kuna seal oli vampiir ja nendega ei olnud tal läbi saamine just kõige parem. Ta jäi ukse juurde seisma ja mõtlema, kas jääda või ära minna.

Sara märkas libahunti kohe. Otsekohe vallutas teda ebakindlus. Kuid siis hingas tüdruk sügavalt kaks korda sisse ja välja. "Hei," piiksatas ta lõpuks. Võibolla õnnestub neil isegi läbi saada. Ta ei läinud ju kohe minema ega ajanud ka Sarat ära.

Isabelle seisis seal ja oli tegelt valmis ära minema aga see tüdruk piiksatas hei ja see pani tüdruku ümber mõtlema, et ehk ikka võib proovida mõne vampiiriga läbi saada. "Hey," vastas ta siis vastu ning kõndis katuse ääreni ning istus sellele.

Sara vältis teemat, et tema on vampiir ja uus tüdruk libahunt. Selle asemel ta hoopis naeratas ja tutvustas end: "Ma olen Sara. Ja sina?"

Isabelle hingas sügavalt sisse ja see järel välja. "Ma olen Isabelle aka Elle," tutvustas ka siis tema ennast.

"Ahsoo. Okei," vastas Sara ja naeratas nii soojalt kui suutis. Aga päriselt, see oli raskem, kui ta oli arvanud.

Isabelle ka ei osanud midagi öelda, eega parem vaikib siin kui ütleb midagi lolli ja rumalat. Vampiiriga hästi läbi saada oli raske tema jaoks vähemalt. Ta viis oma pilgu kaugutesse, mis siit avaldus.

Agul Sara lihtsalt vaatas ringi, kuid siis hakkas teda vaikus häirima. "Oled sa siin kaua olnud?" uuris ta lõpuks, enne kaheldes, kas ikka tohib küsida.

Isabelle vaaras niisama kaugusesse endiselt. "Mitte eriti, paar päeva vaid," vastas ta siia sellele küsimusele. "Sa ise?" uuris ta siis vastu.

"Sama siin. Paar päeva tagasi tulin," vastas Sara naeratades. "Sul hobisi on?"